kolmapäev, 7. aprill 2021

Lucky on mõnda aega olnud juba teises tallis

 Miks minna vahel teise talli treenima?

Mina vastaksin nii, et teises tallis on paremad tingimused treeninguteks, teisalt tuleb see kasuks hobuse mõistusele - kui ta saab kaua aega kodunt eemal olla, siis saab ta rohkem kogemusi võõrastes kohtades ja uutes tingimustes. Endal on ka huvitav saada teises tallis viibimise kogemus. 

See mõte, et viia üks hobune teise talli on olnud juba mõtetes päris kaua aega. Aga varasemalt pole olnud lihtsalt võimalusi, et see teoks teha. Seega nüüdseks olen pool aastat juba ametlikult tööl käinud ja samal ajal käin ka lennuakadeemias õppimas. Seoses kevadega soovin rohkem arendada hobuste võimeid. Ja nii vahva on ka see, et Kuusiku tall on oma liivaväljaku valmis saanud, siis kavatseme suvel nii mõnedki korrad kuus seal treenimas käia. 


Aga siis Lucky treeningute juurde. Lucky on Unikülas juba nädal aega olnud ja ta tunneb ennast tallis juba päris hästi. Kui esimesel kahel päeval ei tahtnud ta väga hästi talli minna, siis nüüd liigub talli ja platsi vahel väga hästi. Esialgsed trennid on olnud ratsastamiselaadsed trennid paari kavaleti ja maalattidega. Seal juures on Lucky käitunud imekombel mõistlikult - see tähendab siis seda, et ta ei ole tuule tekitatud kollidele ehmatanud ega ka trenni ajal kellelegi hirnatanud. Ta on selles suhteliselt väga väga rahulik olnud. Ja mulle on tundunud, et ta on harjunud ka öösel sees olemisega ära ja ta on boksis olles vähem ärevil kui esimese paari päeva jooksul. 

Treeningutel jälgin hästi palju lõdvestatust ja proovin ka hästi palju painetele pühenduda, kuna Luckyga ei saa väga hästi paremapoolset painet. Ta suudab väga kenasti pea alla tuua ja lõdvestuda kõikides allüürides ja üritan ka lõdvestatust voltidesse tuua, sest see aitab ka sisemisi paineid paremaks saada. Väga head on ka latitreeningud, kus poni peab jälgima, kuidas ja millal astub. 

Tänases trennis panin ühte nurka madala takistuse ja hüppasime seda ringil. Mulle tundus, et Lucky hoidis paremale ka kenasti, siis ta ei läinud oma peaga liiga vasakule nagu eilses galopis. Kuigi tema galopp on kiires tempos päris kiire ja siis on tal kergem ennast peaga tasakaalustada vastassuunda (sealjuures hoian seda joont, et sisemise säärega surun väljapoole ja välimise ratsmega kontrollin sammu pikkust). Kuigi see ei ole just kõige ilusam vaadata. Vasakule poole sõites on kõik väga hästi. 

Peale selle püüan ka tegeleda Pentagoniga, kes siis on minu päris oma hobune. Temaga on ka plaan veidi raskemat trenni nädalavahetusel teha. Viimane kord oli temaga maastikukäik, kui lasin tema selga noormehe, kes on varasemalt hobustega sõitnud kuskil 13-15a tagasi ja ta sai temaga maastikul olles päris hästi hakkama. Isegi siis, kui mulle endale valitud Kusti hakkas õhku hüppama ja pead alla loopima samal ajal, siis Pentagon oli selle kõrval väga rahulik. Ta on ikka nii mõnus sonsu maastikusuksu. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar